Levik ja ajalugu

Eesti ala süstemaatiline kaardistamine algas juba Rootsi ajal. Nn Suure Rootsi katastri käigus 1680. aastatest kuni Põhjasõjani viidi läbi Liivi- ja Eestimaa mõisate suuremõõtkavaline kaardistamine. 18. sajandil II poolel viidi süstemaatiline kaardistamine läbi Saaremaal. 19. sajandil taastus ulatuslik maamõõdutegevus seoses talurahvareformidega.

17.–20. sajandi käsitsi joonestatud ja koloreeritud mõisa– ja piirkonnakaardid on tänini hästi säilinud ja nende geograafiline katvus on väga hea. Eesti suurim ajalooliste kaartide kogu asub Tartus Ajalooarhiivis, lisaks leidub Eesti kaarte ka Läti, Rootsi ja Venemaa arhiivides. Ajalooarhiivi kaardikogu on koosseisult äärmiselt kirev: üldgeograafiliste, topograafiliste, hüdrograafiliste, melioratsiooni-, teede- jm erikaartide üle on arvuliselt domineerivaks rühmaks piiri- ja maakasutusplaanid. Linnade magistraatide ja linnavalitsuste fondidest leiame oodatult linnaplaane, ehitusprojekte ja tehnilisi jooniseid.

Kaardid on ajaliselt ja geograafiliselt säilinud ebaühtlaselt. Ajalooarhiivi kaardiandmebaasi alusel koostatud teemakaardid näitavad, et Eesti ala kohta on kaardid säilinud küllaltki esinduslikult.

NB! Levikukaardid illustreerivad üldtrende. Ilma visuaalse kontrollimiseta ei saa garanteerida, et piirkonna kohta hästi säilinud kaart tegelikult olemas on!

 

SUUREMA KAARDI VAATAMISEKS KLIKI PILDIL!

Kaartide levik kuni 1711

Kaaride levik 18. saj

Kaartide levik, koopiad

Kaartide levik 19. saj

Kaartide levik 20. saj

Kihelkonnakaartide levik

Kaartide levik, üldine